Monday, October 3, 2011

The Black Rider VAT Teater Kultuurikatlas, 1. oktoober

Black Rider on klassikaline lugu, pruudi vanemad s.t isa ei aktsepteeri väimehena tindimäärijat, kes metsas loomale pihta ei saa. Poiss sõlmib Kompjala s.t Saatanaga lepingu ja saab kuulid, mis alati tabavad. Kõik kuulid tabavad seda, mida peremees tabada tahab välja arvatud üks, mis lendab vastavalt Kompjala soovile. Odav hind ju!  Aga see kuul tabab pulmapäeval pruuti, kelle kättesaamiseks kogu asi ette võetigi.

Kui mina noor olin, siis kasutati noorte armastajate ja (pruudi) vanemate konflikti enamasti mingi sotsiaalse probleemi rõhutamiseks, et nagu mingi jama, millest noorte armastus silda üle ehitada püüdis ja siis läks nagu läks. Enamasti traagiliselt läks, sest ühiskondlikud olud ja/või klanni vaen oli liiga suur. Aga mis seisuse näitaja on tänapäeval metsas loomale pihta saamine? Jaht on hobi ja hobi järgi tütrele mehe valimine on saavutus omaette.

Võib otsida mingeid paralleele looduse ja üle jõu elamise jne....  aga see tundub kunstlikuvõitu. See eest aga on lustlikult ja omas võtmes  kasutatud vist kõiki saksakultuuriruumis metsa ja saatanat puudutavaid lugusid ning teoseid. Tavaliselt on Saatan kõige aktiivsem ja energilisem tegelane, siin jääb ta selles suhtes Raivo E. Tamme poolt esitatud (Raivo E. Tamm mängis mitut rolli) Papageno moodi tegelase varju. Lauri Saatpalu Kompjalg ehk Saatan ehk Mefistotleles on isegi veidi lüüriline aga kahtlemata hea. "Päris" laulja mõjub rockooperile hästi.
Ja kulturikatla ruum meeldib mulle, see teeb vist heaks kõik, mis ma seal sees näen....  aga ühtegi musta ratsanikku ma selles etenduses siiski ei näinud.