Don Giovanni Vanemuine 2021
Minu silmad on ta ära näinud. Eestis teatris lavastatud Don Giovanni minu fännamise ajal. "Eesti teatri" peab ära mainima, sest 2012 esitati Brigitta festivalil Don Giovannit, kus kuulsin esimest korda Ain Angerit laval laulmas. Neeme Kuninga eelmise sajandi lõpu Estomia lavastus jäi täpselt minu DG radari eest välja.
Vanemuises lavastati DGd viimati 1990 ja ülikooli ajal nägin sellegi lavastuse ära, siis ma sellest ooperist muud ei teadanud kui Georg Otsa shampanja aariat "venii ja viina voolaku jõena" televiisorist. Mäletan ainult seda, et kuigi lauldi eesti keeles, siis shampanja aaria oli itaaliakeelne ja ei kõlanud pooltki nii võimsalt kui Georg Otsa esitus.
Olen igatsuse ja ettevaatliku hirmuga oodanud hetke kuni saan mõnd meie DG lavastust näha. Erinevatel lavadel olen näinud vast paarikümmentDG lavastust ja sinna juurde veel paar-kolm korda rohkem salvestusi nii ametlikelt plaatidelt kui youtube'ist - aitähh koroona! Kuigi olen koroona tõttu juba viiest DG lavastuset päris teatrites ilma jäänud, siis youtube on neid nüüd vähemalt lõhekmiseni täis.
Elmo Nüganeni lavastus lummas kõige selle taustal. Pole paha kuskilt otsast.
Omapäradest rääkides. Laval on keegi Constanze keda ma mitte kunagi mitte kuskil varem näinud ei ole. Kavalehte pole lugenud aga eeldatavasti on tegu Mozarti naise( vaimu)ga, kel just oli selline nimi. Ju ta mängib siin miskit võõristusefekti rolli või mis selle Brechti värgi nimi oli. Ma ei oska sellest tegelasest ei head ei halba arvata. Kummalisel kombel räägib ta itaalia keeles, kuigi oli sakslane. Või siis austerlane, ega ma täpselt tea. Ja kas ta tegelikkuses üldse Itaalia keelt oskaski ... Võib muidugi olla, et ta polegi Mozarti naine vaid keegi teine - D'Artagnani armuke näiteks.
Võõristusefektina meeldis mulle aga väga Don Giovanni ja Leporello tiitrite lugemised. Tublissiomo, tublissimo !!! (NB! hüüumärke peab olema paaritu arv - sain äsja teada) Geniaalne leid. Erinevused teksti ja tegelikkuse vahel on alati lõbused, võib muidugi karta, et "tuhat eurot" jääb läheneva finantsmulli lõhkemisel väikeseks nelja eskuudo/dukati asemel. Seda sorti erinevustest rääkides jäi ära minu suurimaid intellektuaalseid rõõme - "meta di voi qua vadano", lõbus elevus jälgida laulutekstis mõõka ja kübarat, kui tegelikult ei kanna Don Giovanni kübart ja mõõga asemel on tal püstol või golfikepp või üldse ainult sisemine ilu. Samas on see tore laul ja avab nii Don Giovanni kui Masetto karakterit. Tõesti kahju, et see ära on jäetud. Ilmas selle lauluta lavastusi olen näinud ainult ühe korra. Õieti kaks, aga teine neist on "Don Giovanni: A Pandemic Nightmare" (https://youtu.be/Mwa428_ZJpI?list=PLeK177sYp4ecNxqueSAt3dZbhDuP75Uhv&t=4883) ja see on puhtalt online.
Liis (NB! Liis ma mäletan mis lubasin, nii et ootan huviga) heidab ette, et kunagi ei esitata Leporello kinni sidumise lugu. Mina olen seda näinud ainult korra, nii et ei oskagi suurt puudust tunda, samas selle stseeni lisandumine teeks ebamugavaks "Ah, pietà, signori miei!" esitamise. Puudumiste teemal jätkates ei olnud ka "il mio tesoro intantot", aga see on jäänud ära nii mitmestki teisest esitusest, seejuures ka Mozarti eluajal ja vblla oli see hea otsus. Seevastu kõige viimane osa - pärast Don Giovanni taevasse tõusmist - oleks ehk võinud ära jääda. Lõpetatus tundus tulevat niisamagi ja ega seda viimast osa Mozarti eluajal ka iga kord ei mängitud. Don Giovanni läheb alati "alla", ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem näinud, et ta lahkub "üles".
Võõristusefektina meeldis mulle aga väga Don Giovanni ja Leporello tiitrite lugemised. Tublissiomo, tublissimo !!! (NB! hüüumärke peab olema paaritu arv - sain äsja teada) Geniaalne leid. Erinevused teksti ja tegelikkuse vahel on alati lõbused, võib muidugi karta, et "tuhat eurot" jääb läheneva finantsmulli lõhkemisel väikeseks nelja eskuudo/dukati asemel. Seda sorti erinevustest rääkides jäi ära minu suurimaid intellektuaalseid rõõme - "meta di voi qua vadano", lõbus elevus jälgida laulutekstis mõõka ja kübarat, kui tegelikult ei kanna Don Giovanni kübart ja mõõga asemel on tal püstol või golfikepp või üldse ainult sisemine ilu. Samas on see tore laul ja avab nii Don Giovanni kui Masetto karakterit. Tõesti kahju, et see ära on jäetud. Ilmas selle lauluta lavastusi olen näinud ainult ühe korra. Õieti kaks, aga teine neist on "Don Giovanni: A Pandemic Nightmare" (https://youtu.be/Mwa428_ZJpI?list=PLeK177sYp4ecNxqueSAt3dZbhDuP75Uhv&t=4883) ja see on puhtalt online.
Liis (NB! Liis ma mäletan mis lubasin, nii et ootan huviga) heidab ette, et kunagi ei esitata Leporello kinni sidumise lugu. Mina olen seda näinud ainult korra, nii et ei oskagi suurt puudust tunda, samas selle stseeni lisandumine teeks ebamugavaks "Ah, pietà, signori miei!" esitamise. Puudumiste teemal jätkates ei olnud ka "il mio tesoro intantot", aga see on jäänud ära nii mitmestki teisest esitusest, seejuures ka Mozarti eluajal ja vblla oli see hea otsus. Seevastu kõige viimane osa - pärast Don Giovanni taevasse tõusmist - oleks ehk võinud ära jääda. Lõpetatus tundus tulevat niisamagi ja ega seda viimast osa Mozarti eluajal ka iga kord ei mängitud. Don Giovanni läheb alati "alla", ma ei mäleta, et oleksin kunagi varem näinud, et ta lahkub "üles".
Lavastuse veel rääkides meeldis mulle tohutult ühe mu oma lemmikkoha "non ti fidar o misera" lahendus: poksiväljak koos poksikinnastega. Kindad muidugi oleks võinud olla ka, või siis pigem, Donna Elvira käes, kes seal hoope jagab, mitte ainult lööke eelkõige pareerival Don Giovannil. Ning Donna Anna ja Don Ottavio ei saa ise ka aru, kas nad on võitlejad või kohtunikud.
Osatäitajatest rääkides oli Donna Anna (Pirjo Jonas) minu jaoks kõige suurem üllatus. Oma teada ei ole teda varem kuulnud ja olin positiivselt üllatunud. Õhtul kodus klõpsisin teistegi Donna Annade esitusi - ei ole põhjust häbeneda midagi. Kummaline, et "crudele? non mi dir" ajal polnud laval Don Ottaviot. See peaks olema otse nagu talle lauldud ja tavaliselt on nii enne kui pärast aariat Don Ottaviol üht-teist kobiseda. See aaria oli imelikuvõitu, aga muu Donna Anna osa oli mulle väga meelt mööda.
Eks see lauljate teema ole raske - olen näinud lavadel nii mõndagi esimese suurusjärgu tähte mitte just alati nii hirmus mõjuvalt esinemas. Vaatad teist METi otseülekandes või youtubeis ja lõõritab kui linnuke, aga mingil suvalisel reaetendusel kuskil Milaanos või Pariisis ei ole esitus pooltki nii rabav. Donna Anna douze points !
Etenduse lummus kestis minus kaua, rahulolematuseks oli põhjust vähe aga naudinguks küllaga.
Kavatsen sel hooajal veelgi sammud Tartu poole seada, et Elmo Nüganeni poolt vaaritatud DGga uuesti maiustada.
- Janis Apeins (Don Giovanni)
- Pirjo Jonas (Donna Anna),
- Karmen Puis (Donna Elvira),
- Maria Listra (Zerlina),
- Raiko Raadik (Leporello),
- Simon Breede (Masetto),
- Märt Jakobson (komtuur)
- Juhan Tralla Don Ottavio
