Helen Lokuta, René Soomi ja Marko Martini kontserdile läksin Mozarti Don Giovanni katkendite ootuses. Algselt pidi kontsert toimuma lossi kapiitlisaalis kuid viidi viimasel hetkel üle kultuurivara majja. Meil oli kiire ja Tanelilt nõudis uude kohta minemine suurt pingutust.
Kontserdi esimesel poolel esitati Schuberti laulusid ja Tanel muudkui köhis ja köhatas. Olukord oli lausa piinlik.
Aga teises pooles kui Mozarti ja Don Giovanni juurde jõuti, lõppes Taneli köha kui nõiavitsaga pühitult.
Marko Martin mängis kontserdi teises pooles Liszti varjatsioone DG teemadel, sattusin vaimustusse. Kui need oleks plaadil, siis sooviksin kindlasti osta. Helen Lokuta laulis Zerlina aariaid nagu "Batti, batti, o bel Masetto" ja René Soom Don Giovanni omi; kui ma õieti mäletan siis kuulsat šampanja aariat ("Veini ja viina...") ning "Vieni alla finestrat". Kahekesi koos laulsid nad lõpuks Zerlina ja Don Giovanni duetti "Käekene mulle anna ja tule mu lossi sa". Dueti esitasid nad just eriti minu maitse järele:-). Kui Estonias peaks Don Giovannit mängitama ja nemad laulaksid vastavalt Zerlina ja Don Giovanni osasid, siis läheks ma kuulama kindlasti.
Õhtu nael oli José Cura kontsert. Ka siin kaldus Tanel esimesel osa ajal köhima, aga mitte nii palju kui eelmise kontserdi ajal ning tänu suuremale ruumile ei häirinud see kedagi.
Ja kontsert ise oli võimas. Tuleb samuti teha kompliment võimenduse eest vastutajatele: tundus, nagu võimendust polekski, et muusika nagu kanduks otse lavalt. José Cura nautis laulmist, dirigeerimist ja koostööd Aile Asszonyiga. Kontserdi ajal esitati enamuses mulle tundmatuid teoseid aga pärast ametliku osa lõppu tuli ära kõik ooperirepertuaari n-ö parimad palad pluss sünnipäeva laul Ailele.
Tänu Katsile saime pärast kontserti ka José Cura endaga kokku. Muhe mees; ja Tanel saab nüüd öelda, et José Cura on talle pai teinud.
Hooaeg avatud!
Kontserdi esimesel poolel esitati Schuberti laulusid ja Tanel muudkui köhis ja köhatas. Olukord oli lausa piinlik.
Aga teises pooles kui Mozarti ja Don Giovanni juurde jõuti, lõppes Taneli köha kui nõiavitsaga pühitult.
Marko Martin mängis kontserdi teises pooles Liszti varjatsioone DG teemadel, sattusin vaimustusse. Kui need oleks plaadil, siis sooviksin kindlasti osta. Helen Lokuta laulis Zerlina aariaid nagu "Batti, batti, o bel Masetto" ja René Soom Don Giovanni omi; kui ma õieti mäletan siis kuulsat šampanja aariat ("Veini ja viina...") ning "Vieni alla finestrat". Kahekesi koos laulsid nad lõpuks Zerlina ja Don Giovanni duetti "Käekene mulle anna ja tule mu lossi sa". Dueti esitasid nad just eriti minu maitse järele:-). Kui Estonias peaks Don Giovannit mängitama ja nemad laulaksid vastavalt Zerlina ja Don Giovanni osasid, siis läheks ma kuulama kindlasti.
Õhtu nael oli José Cura kontsert. Ka siin kaldus Tanel esimesel osa ajal köhima, aga mitte nii palju kui eelmise kontserdi ajal ning tänu suuremale ruumile ei häirinud see kedagi.
Ja kontsert ise oli võimas. Tuleb samuti teha kompliment võimenduse eest vastutajatele: tundus, nagu võimendust polekski, et muusika nagu kanduks otse lavalt. José Cura nautis laulmist, dirigeerimist ja koostööd Aile Asszonyiga. Kontserdi ajal esitati enamuses mulle tundmatuid teoseid aga pärast ametliku osa lõppu tuli ära kõik ooperirepertuaari n-ö parimad palad pluss sünnipäeva laul Ailele.
Tänu Katsile saime pärast kontserti ka José Cura endaga kokku. Muhe mees; ja Tanel saab nüüd öelda, et José Cura on talle pai teinud.
Hooaeg avatud!
